Foto

Autoriõiguse seadusega on kaitstud fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed. Fotograafiateos on autoriõigusega kaitstav juhul, kui ta on originaalne. Seega loetakse pea iga foto autoriõigusega kaitstavaks, sõltumata sellest, kas tegemist oli professionaalse fotograafi või asjaarmastaja tehtud fotoga. Fotode autoriõigused tekivad teose loomisega ning ei vaja mingite formaalsuste täitmist. Samuti ei oma mingit tähendust foto kvaliteet, väärtus või eesmärk. Fotode autoriõigused kehtivad kogu autori eluaja + 70 aastat pärast tema surma. Kui autor sureb, lähevad autoriõigused üle pärijatele. Fotode autorile tekivad isiklikud ja varalised õigused. Fotodele kehtivad samuti vaba kasutuse reeglid, nt on füüsilisel isikul õigus teha enda tarbeks fotost koopia. Samuti on muuseumil või arhiivil õigus teha füüsilise isiku tellimusel kogusse kuuluvast fotost koopia.

Autoriõigusega kaitstud teose pildistamine
Pildistamine on autoriõiguse seaduse tähenduses käsitletav reprodutseerimisena. Füüsiline isik võib autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teost reprodutseerida tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. Fotode internetis üldsusele kättesaadavaks tegemine on üks autori varalistest õigustest ning selle teostamiseks on vaja luba küsida autorilt. Seega võib fotot, millel on kujutatud autoriõigusega kaitstud teos, internetis kasutada autori nõusolekul.

Avalikus kohas asuva teose pildistamine
Füüsiline ja juriidiline isik võib üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvat arhitektuuriteost, kujutava kunsti teost, tarbekunstiteost ja fotograafiateost reprodutseerida ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ning võib selle teose kujutist üldsusele suunata (nt internet) autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta. Selle reegli erandiks on juhtumid, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see kujutise üldsusele suunamisel lisada. Samuti on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta arhitektuuriteose kujutist motiveeritud mahus reprodutseerida ja üldsusele suunata kinnisvarakuulutuses, kuid sealjuures tuleb ära näidata kasutatud teose autori nimi.

Fotode, millel on jäädvustatud teos, kasutamine ajakirjanduses
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Sealjuures on aga kohustuslik ära näidata kasutatud teose autori nimi, kui see on teosel näidatud, teose nimetus ning avaldamisallikas. Päevasündmuseks loetakse näiteks kunstinäituse avamist, intervjuu reeglina päevasündmus ei ole. Ühe või teise juhtumi ja fakti tunnistamine päevasündmuseks on hinnanguline ning sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, jäädes ajalehe väljaandja otsustada. Sündmused, millest ülevaade antakse, peavad olema päevakajalised, mitte ajalukku ulatuvad. Määravaks ei saa olla, et need minevikusündmused on huvipakkuvad, vaid lähtuda tuleb sellest, kas teosele viitamine oli vajalik kõnealuse sündmuse kajastamiseks. Päevasündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu. Samuti on oluline teose fotol kujutamise maht – kas teos moodustab foto põhimotiivi või mitte. Riigikohus on märkinud, et ajaleheväljaandja äriline eesmärk on põhitegevusega kasumit teenida. Ostusoovi tekitamine ostjas on reklaami eesmärk. Informatsiooni edastamise eesmärki silmas pidades ei saa olla proportsionaalne reproduktsioonide avaldamine mahus, mis domineerib selgelt päevasündmust kajastava artikli üle. Kindlasti ei või reproduktsioonid moodustada lehekülje põhimotiivi. Seega hinnatakse teose ja kujutise suhet ning kujutisest väljapoole jäävad asjaolud (kujutise juures avaldatud artikkel) ei ole olulised. Kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajaleheväljaannetes on Eesti Autorite Ühing ja Eesti Ajalehtede Liit kokku leppinud hea tava reeglid.  

Järgnevalt mõned pildistamise reeglid, mis ei ole seotud autoriõigusega, kuid on kasulikud teada

Eravaldusel asetseva objekti pildistamine
Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku kinnisasjal (nt maatükk, ehitis, rajatis, korter) pildistades tuleb lähtuda sellest, kas antud territooriumil on lubatud viibida. Kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised inimesed omaniku loata viibida. Kui kinnisasi on piiramata ja tähistamata, siis ei või teised isikud omaniku loata seal viibida päikeseloojangust päikesetõusuni. Seega võib kinnisasja valdaja tema territooriumil viibival isikul keelata seal viibimise või keelata teatud toimingute tegemise (nt pildistamise ja filmimise). Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja võib olla nii kinnisasja tegelik omanik kui ka üüri-, rendi-, vms lepingu alusel asja valdav isik. Valdajal on õigus sundida ilma loata kinnisasjal viibiv isik lahkuma, kasutades vajadusel ka jõudu, ületamata samas hädakaitse piire. Tuleb silmas pidada, et näiteks plangule ronimist võib juba käsitleda sissetungikatsena või lausa sissetungina, mis on karistusseadustiku järgi kuritegu. Samuti on kuriteona käsitletav selle valdaja lahkumisnõude eiramine kinnisasjalt, ruumist, sõidukist vms. Samas puudub valdajal õigus omaalgatuslikult konfiskeerida pildistajale kuuluvat vara, sealhulgas fotokaamerat või selles sisalduvat filmi. Samuti ei ole valdajal mingeid õigusi tehtud foto osas, va juhul kui kinnisasja valdaja on sellise õiguse saanud lepinguga.  See kehtib ka turvameeste kohta kauplustes, vabaõhuüritustel jne. Küsimusele, kas viibides avalikus kohas tohib pildistada eravaldusel asetsevat objekti (nt tänaval viibides pildistada kellegi aeda või koera), võib üldiselt vastata jaatavalt. Samas ei tohi selline tegevus minna vastuollu isiku põhiseadusest tulenevate põhiõigustega kodu ning perekonna- ja eraelu puutumatusele. Samuti võib teatud juhtumitel lugeda süstemaatilist isiku salaja pildistamist ebaseaduslikuks jälitustegevuseks, mis on karistatav kriminaalkorras.

Pildistamine looduses
Erametsas viibides kehtivad ülaltoodud üldised võõral kinnisasjal viibimist reguleerivad sätted. Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas (avalik mets) on igaühel õigus viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Veekogude puhul kehtib kallasraja kasutamise õigus igaühe poolt. Kallasraja laius siseveekogudel on 4 m, laevatatavatel veekogudel 10 m. Looduses pildistades tuleb järgida looduskaitseseaduse norme. Muuhulgas kehtestab nimetatud seadus kaitsealuse loomaliigi häirimise keelu paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal ning kaitsealuste taimede, seente, kivististe, mineraalide ning looduse üksikobjektide kahjustamise keelu. Samuti on reguleeritud hoiualal kaitstavate liikide ning püsielupaiga kaitset. Kehtiva liikumiskeelu ajal võib püsielupaigas viibida õppe- või teadusotstarbel filmimiseks, pildistamiseks ja häälte salvestamiseks vaid keskkonnaministri loa alusel ning tingimusel, et tegevus ei ohusta kaitsealuse liigi isendit. Mitmete riikide fotograafide ühendused on loonud oma loodusfoto koodeksid. Eestis selline veel puudub. Vt ka näiteks Tartes, U. Mis on loodusfoto? – Cheese, 2003, 6, lk. 82-86.

Inimese pildistamine avalikus kohas
Inimeste fotografeerimisel tuleb alati küsida luba. Põhiseaduse § 19 järgi on isikul õigus enda kujutisele ja § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele (see säte hõlmab ka nime ja välimuse kaitset). Samuti tasub meenutada võlaõigusseadust, mis sedastab, et isiku au teotamine tema kujutise õigustamatu kasutamisega on õigusvastane. Inimest võib pildistada juhul kui ta on sellega nõus või võib eeldada, et inimene on sellega nõus. Inimese nõusolekut pildistamiseks võib eeldada näiteks avaliku ürituste puhul, kus üritusel osalejad on teadlikud, et neist võidakse teha fotosid või filmida (näiteks laulupidu või spordivõitlus). Nõusolekut ei ole vaja juhul kui inimese kujutis pildil ei ole seostatav konkreetse isikuga. Siinjuures on avaliku elu tegelaste perekonna- ja eraelu puutumatuse õigus võrreldes tavalise inimesega piiratum. Avaliku elu tegelase pildistamine informatsiooni edastamise eesmärgil on tagatud sõnavabaduse ja üldsuse õigusega teabele. Avalikus kohas inimeste vara, sealhulgas lemmikloomade pildistamiseks, luba küsida ei ole vaja. Militaar- ning muude riiklike objektide pildistamist piiravat eriseadust Eestis ei ole, kehtivad üldised võõral kinnisasjal viibimist reguleerivad sätted ehk kui kinnisasja omanik (nt Kaitsevägi, Kaitseliit) on oma territooriumil pildistamise keelanud, siis kinnistul viibija peab seda jälgima. Fotodele, millel on inimene, laieneb ka isikuandmete kaitse seadus.

Isikust erootilise või pornograafilise foto tegemine
Karistusseadustiku järgi ei tohi alla 14aastast isikut kasutada modelli või näitlejana pornograafilise või erootilise, alla 18 aastast isikut aga vaid pornograafilise alatooniga pilte, filme või muid teoseid tehes. Siin ei ole määrav ka näiteks vanematelt saadud luba. Karistus nimetatud tegevuse eest on rahatrahv või kuni viieaastane vangistus.

Isikust reklaamfoto tegemine
Reklaamiseaduse kohaselt ei tohi reklaami tootja reklaamis ilma isiku nõusolekuta kasutada pildimaterjali või nimelist viidet ühegi füüsilise isiku kohta. Seega on isiku kasutamine reklaamis ilma isiku nõusolekuta keelatud. Ilma omaniku loata ei tohi reklaamis kasutada tema omandit või viidata sellele viisil, mis jätab üldsusele mulje omaniku sellekohasest soovist.