Internetis on miljoneid fotosid, illustratsioone, muusikapalu ja tekste, mida autorid on teadlikult lubanud teistel kasutada. Selle võimaldajaks on enamasti Creative Commonsi (CC) litsentsid. Need on tasuta ja standardiseeritud lepingutingimused, mille abil looja ütleb ette ära, mida tema teosega teha tohib. Kasutaja jaoks tähendab see vähem kirjavahetust ja selgemaid reegleid, kuid ainult siis, kui litsentsi tähistest õigesti aru saada. Selles artiklis selgitame, kuidas CC litsentsid on üles ehitatud, milline neist sobib looja eesmärgiga ning milliseid vigu kasutajad kõige sagedamini teevad.
Mis on Creative Commons ja miks see tekkis
Creative Commons on mittetulundusühing, mis loodi 2001. aastal Ameerika Ühendriikides. Selle eesmärk oli pakkuda lihtsat vahendit olukorras, kus autoriõigus kehtib teosele automaatselt ja vaikimisi on kõik õigused autorile reserveeritud. Kui autor soovib, et tema teost võiks vabalt jagada, peaks ta ilma litsentsita igale huvilisele eraldi loa andma. CC litsents lahendab selle ühe korraga: looja valib tingimused, lisab teose juurde litsentsi märgi ja lingi ning iga kasutaja teab, mida ta tohib. Praegu kehtiv põhiversioon on 4.0, mis avaldati 2013. aastal ja on kirjutatud rahvusvaheliselt toimivaks, nii et seda ei pea iga riigi õigusega eraldi kohandama. Litsentsi lühikokkuvõte on saadaval ka eesti keeles.
Neli ehituskivi
Kõik CC litsentsid koosnevad neljast tingimusest, mida kombineeritakse:
- BY (autorile viitamine) – kasutaja peab nimetama autori, viitama litsentsile ja märkima, kas teost on muudetud. See tingimus on kõigis kuues litsentsis.
- SA (jagamine samadel tingimustel) – kui teost töödeldakse, tuleb uus versioon avaldada sama litsentsi all.
- NC (mitteäriline) – teost ei tohi kasutada peamiselt ärilise kasu saamiseks.
- ND (tuletatud teoste keeld) – teost võib jagada ainult muutmata kujul.
Nendest moodustub kuus litsentsi: CC BY, CC BY-SA, CC BY-NC, CC BY-NC-SA, CC BY-ND ja CC BY-NC-ND. Kõige vabam on CC BY, mis lubab ka ärilist kasutamist ja muutmist, kui autor on nimetatud. Kõige piiravam on CC BY-NC-ND, mis sisuliselt lubab vaid tasuta edasi jagada.
CC0 – loobumine õigustest
Lisaks litsentsidele pakub organisatsioon tööriista CC0. Sellega teatab autor, et loobub seadusega lubatud ulatuses kõigist oma varalistest õigustest ning teos on praktiliselt avalikus omandis. Eesti õiguses ei saa isiklikest õigustest, näiteks autorsusest, täielikult loobuda, kuid varaliste õiguste osas on CC0 kasutamine levinud. Seda kasutavad paljud muuseumid, andmekogud ja fotopangad. Eraldi on olemas tähis Public Domain Mark, millega märgitakse teoseid, mille kaitse on juba lõppenud.
Kuidas valida litsentsi oma loomingule
Enne valikut tasub vastata kolmele küsimusele. Esiteks: kas olen nõus, et keegi teenib minu teosega raha? Kui ei, lisa NC. Teiseks: kas teose muutmine, kärpimine või tõlkimine on lubatud? Kui ei, lisa ND. Kolmandaks: kas soovin, et minu teosest tehtud uued versioonid jääksid sama vabaks? Kui jah, lisa SA. Arvesta ka sellega, et NC ja ND tingimused vähendavad kasutusvõimalusi märkimisväärselt. Näiteks Vikipeedia ei luba NC- või ND-litsentsiga pilte artiklitesse lisada, sest sealne sisu peab olema vabalt muudetav ja kasutatav ka äriliselt.
Oluline on teada, et CC litsents on tagasivõtmatu. Kui teos on kord litsentsi alusel avaldatud, võivad need, kes selle juba said, seda edasi kasutada ka siis, kui autor hiljem meelt muudab. Uue avaldamise korral võib autor muidugi valida teised tingimused.
Kuidas CC sisu õigesti kasutada
Hea viitamise meelespea on ingliskeelne lühend TASL: Title, Author, Source, License ehk pealkiri, autor, allikas ja litsents. Näiteks: „Talvine Tartu“ (autor Mari Maasikas, allikas Flickr), litsents CC BY 4.0. Võimalusel lisa lingid nii algallikale kui ka litsentsi lehele. Kui oled pilti kärpinud või värve muutnud, maini seda.
Levinumad vead on järgmised:
- pildi kasutamine äriveebis, kuigi litsentsis on NC tingimus;
- ND-litsentsiga pildile teksti või logo lisamine;
- autori nime ärajätmine ainult seetõttu, et pilt on „tasuta“;
- eeldus, et otsingumootorist leitud pilt on vaba, kontrollimata selle tegelikku litsentsi.
Tähelepanu tasub pöörata ka sellele, et litsents puudutab ainult autoriõigust. Kui fotol on äratuntav inimene, kaubamärk või eraomandis hoone, võivad kehtida muud piirangud, näiteks isikuandmete kaitse või kaubamärgiõigus.
Seos Eesti autoriõiguse seadusega
Eestis reguleerib loomingu kaitset autoriõiguse seadus. Selle järgi tekib kaitse teose loomisega, registreerimist ei ole vaja ning varalised õigused kehtivad üldjuhul autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma. Seadus sisaldab ka vaba kasutuse erandeid, näiteks tsiteerimine ja õppe-eesmärgil kasutamine, kuid need on kitsad ja kindlate tingimustega. CC litsents ei asenda seadust, vaid annab seaduse raames täiendavad load. Kui teose kasutusviis jääb litsentsi tingimustest välja, tuleb autorilt eraldi luba küsida.
Kokkuvõte
Creative Commonsi litsentsid on loojale lihtne viis oma tööd jagada ning kasutajale selge raamistik, mille piires seda teha. Vali litsents oma eesmärkide järgi, märgi see teose juurde nähtavalt ja kontrolli teiste sisu kasutades alati tingimusi. Väike hoolsus enne avaldamist säästab hiljem vaidlustest ja aitab hoida loomingulist koostööd ausana.